1Et juba mitmed on võtnud kätte kirjutada loo neist asjust, mis meie seas tõsikindlalt on sündinud,
2nõnda nagu meile on jutustanud need, kes ise on seda näinud algusest ja on olnud sõna sulased,
3siis olen minagi arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida ja järgemööda kirja panna sinule, kõrgeauline Teofllos,
4et sa õpiksid tundma nende asjade kindla tõe, mida sulle on õpetatud.
5Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet.
6Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.
7Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud.
8Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,
9et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.
10Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil.
11Seal ilmus temale Issanda Ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.
13Aga Ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.
14Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest.
15Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus;
16ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;
17ja ta käib Tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"
18Ja Sakarias ütles Inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!"
19Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit!
20Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mii see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"
21Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
22Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks.
23Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.
24Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, üteldes:
25"Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil Tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"
26Aga kuuendas kuus läkitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,
27Neitsi juure, Kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.
28Ja tulles sisse Tema juure, ütles Ingel: "Tere, Sa armuleidnu, Issand olgu Sinuga!"
29Aga Tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada.
30Siis Ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest Sa oled leidnud armu Jumala juures!
31Ja vaata, Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus.
32Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje,
33ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!"
34Aga Maarja ütles Inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna Ma mehest ei tea?"
35ka Püha, Kes Sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks.
36Ja vaata, Su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda üteldi olevat sigimatu,
37sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!"
38Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda Ümmardaja; Mulle sündigu su sõna järele!" Ja Ingel läks ära Tema juurest.
39Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna.
40Ja Ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.
41Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
42ja hüüdis suure häälega ning ütles: "Õnnistatud oled Sina naiste seas ja õnnistatud on Sinu ihu sugu!
43Kust see tuleb, et minu Issanda Ema on tulnud minu juure?
44Sest vaata, kui Su teretuse hääl kostis mu kõrvu, siis hüppas lapsuke suurest rõõmust mu ihus!
45Ja õnnis see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand Temale on ütelnud!"
46Siis Maarja ütles: "Mu hing ülistab väga Issandat
47ja Mu vaim rõõmutseb Jumalas, Minu Õnnistegijas;
48sest Ta on vaadanud oma Ümmardaja alanduse peale! Vaata, nüüdsest peake kiidavad Mind õndsaks kõik sugupõlved,
49sest Minule on teinud suuri asju Vägev, ja Tema nimi on püha,
50ja Tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes Teda kardavad!
51Ta on Oma käsivarrega teinud võimsa teo, Ta on pillutanud need, kes on suurelised oma südame meele poolest;
52Ta on tõuganud maha vägevad aujärgedelt ja ülendanud alandlikud;
53näljased on Ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud;
54Ta on vastu võtnud Oma sulase Iisraeli, meele tuletades Oma halastust,
55nõnda nagu Ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!"
56Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju.
57Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta tõi poja ilmale.
58Kui tema üleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad rõõmsad ühes temaga.
59Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja nimetasid tema ta isa järele Sakariaseks.
60Aga tema ema kostis ning ütles: "Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!"
61Kuid nemad ütlesid temale: "Su suguvõsas pole ühtki, keda hüütakse selle nimega!"
62Ja viibates isale küsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.
63Tema nõudis lauakese ja kirjutas selle peale nõnda: "Johannes on tema nimi." Ja nad kõik panid seda imeks.
64Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.
65Ja kartus tuli kõikidele, kes elasid nende ümbruses, ja kõigist neist asjust kõneldi Juuda mägestikus.
66Ja kõik, kes seda kuulsid, võtsid seda oma südamesse ja ütlesid: "Mis saab küll sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga.
67Ja Sakarias, tema isa, sai täis Püha Vaimu ja hakkas ennustama, üteldes:
68"Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et Ta on tulnud katsuma Oma rahvast ja on saatnud Oma rahvale lunastuse
69ning on meile äratanud päästesarve Taaveti, Oma sulase kojast
70- nõnda nagu Ta maailma ajastu algusest on rääkinud Oma pühade prohvetite suu kaudu -
71päästu meie vaenlasist ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
72et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut,
73seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile,
74et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult
75Teda teenida pühaduses ja õiguses Tema ees kogu meie eluaja.
76Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama Tema teid,
77et anda Tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevatõus kõrgest,
79paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!"
80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrves selle päevani, mil ta esines Iisraelile.