9 And when he had opened the fifth seal, I saw under the altar the souls of them that were slain for the word of God, and for the testimony which they held:
10 And they cried with a loud voice, saying, How long, O Lord, holy and true, dost thou not judge and avenge our blood on them that dwell on the earth?
11 And white robes were given unto every one of them; and it was said unto them, that they should rest yet for a little season, until their fellowservants also and their brethren, that should be killed as they were, should be fulfilled.
1Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi,
2ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres,
3ja sõid kõik sama vaimulikku rooga
4ja jõid kõik sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis neid järgis. Ent see kalju oli Kristus.
5Aga suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad löödi maha kõrbes.
6Ent need lood sündisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid.
7Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, nõnda nagu mõned neist said, nagu on kirjutatud: "Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima."
8Ärgem pidagem ka hooraelu, nõnda nagu mõned neist pidasid ja langesid ühel päeval kakskümmend kolm tuhat.
9Ärgem ka kiusakem Issandat, nõnda nagu mõned neist kiusasid ja said surma madude läbi.
10Ärge ka nurisege, nõnda nagu mõned neist nurisesid ja said otsa hukkaja läbi.
11See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud.
12Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!
13Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, Kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.
14Sellepärast, minu armsad, põgenege ebajumala teenistuse eest!
15Ma räägin nõnda kui arusaajaile; otsustage ise, mida ma räägin.
16Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse Vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse Ihu osadus?
17Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast.
18Vaadake Iisraeli peale, nagu ta liha poolest on! Eks need, kes söövad ohvreid, ole altari osalised?
19Mis ma nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumala ohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20Ei! Vaid ma ütlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega.
21Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!
22Või tahame Issandat ärritada? Kas me oleme vägevamad temast?
23Kõik on lubatav, kuid kõigest ei ole kasu; kõik on lubatav, kuid kõik ei ehita kogudust.
24Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!
25Kõike, mida lihaturul müüakse, sööge, südametunnistusest hoolimata.
26Sest Issanda päralt on maa ja selle täius!
27Kui keegi uskmatuist kutsub teid ja te tahate minna, siis sööge kõike, mis teile ette pannakse, südametunnistusest hoolimata.
28Aga kui keegi teile ütleb: "See on ohvriliha!", siis ärge sööge selle inimese pärast, kes tegi märkuse, ja südametunnistuse pärast.
29Ent mina ei räägi sinu, vaid teise südametunnistusest. Sest milleks peaks teise südametunnistus otsustama minu vabaduse üle?
30Kui ma midagi vastu võtan tänuga, miks mind pilgatakse selle pärast, mille eest ma tänan?
31Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!
32Ärge olge pahanduseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele,
33nagu minagi olen kõiges kõikidele meelepärane ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!