1Oh, et te minult ometi salliksite natuke rumalust! Küllap te seda sallitegi ka minult!
2Sest ma olen armukade teie pärast jumaliku armukadedusega; olen ma ju teid kihlanud üheainsale mehele, Kristusele, et teid esitada Temale kui puhast neitsit.
3Aga mina kardan, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, vahest teiegi mõtted rikutakse ja need loobuvad siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes.
4Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingisugust teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te saate teise vaimu, keda te ei ole saanud, või teise Evangeeliumi kui see, mille te olete vastu võtnud, siis te seda küll salliksite.
5Sest ma ei arvanud ennast sugugi vähema olevat neist ülisuurtest Apostlitest.
6Aga ehk ma küll olen õppimatu kõnelt, ei ole ma seda siiski mitte tunnetuselt, vaid me oleme kõikepidi seda kõigis asjus teile avalikuks teinud.
7Või olen ma teinud pattu sellega, et ma ennast alandasin, et teid ülendataks, ja teile ilma palgata kuulutasin Jumala Evangeeliumi?
8Teisi kogudusi ma riisusin, neilt palka võttes, et teid teenida,
9ja kui mul oli puudust teie juures olles, ei olnud ma ühelegi vaevaks. Sest mis mul puudus, selle tasusid vennad, kes tulid Makedooniast, ja mingeis asjus ma ei tahtnud olla teile koormaks ega taha nüüdki.
10Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei tõkestata seda mu kiitlemist Ahhaiamaa kohtades.
11Miks? Kas sellepärast, et ma ei armasta teid? Jumal teab seda.
12Aga mida ma teen, tahan ma teha veelgi, et ära lõigata nende põhjust, kes otsivad põhjust, et neid leitaks neis asjus, millega nad kiitlevad, olevat samasugused nagu meie.
13Sest need inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes endid moondavad Kristuse Apostleiks.
14Ja see ei ole ime; sest saatan ise moondab ennast valguseingliks.
15Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad õiguse abilisteks. Ent nende ots on nende tegude järgi.
16Veel ma ütlen: ükski ärgu arvaku mind rumala olevat; aga kui ometi, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin pisut kiidelda.
17Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi Issanda nõu järgi, vaid otsekui rumaluses, selles kindlas arvamises, et mul on asja kiitlemiseks.
18Kuna paljud kiitlevad liha poolest, siis kiitlen minagi.
19Sest te sallite rumalaid heal meelel, olles ise mõistlikud.
20Sest te sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi on ülbe, kui keegi lööb teile vastu silmi.
21Häbi pärast ma ütlen, et meie nagu oleksime olnud nõdrad. Aga mille üle keegi uhke on - ma räägin rumalusest - selle üle olen ka mina uhke.
22Nemad on heebrea mehed, mina ka; nemad on Iisraeli lapsed, mina ka; nemad on Aabrahami sugu, mina ka.
23Nemad on Kristuse teenijad - ma räägin pööraselt - mina olen rohkem. Ma olen rohkem näinud vaeva, olen rohkem olnud vangis, olen palju rohkem saanud hoope, olen sagedasti olnud surmahädas.
24Juutide käest ma olen saanud viis korda ühe hoobi vähem kui nelikümmend.
25Kolm korda on mind vitstega pekstud, üks kord kividega visatud, kolm korda on laev hukka läinud, terve öö ja päeva ma olen olnud mere sügavuses.
26Sagedasti olen ma oma teekondadel hädaohus olnud jõgedel, hädas mõrtsukate käes, hädas oma rahva seas, hädas paganate keskel, hädas linnas, hädas kõrbes, hädas merel, hädas valevendade seas,
27töös ning vaevas; sagedasti valvamises, näljas ja janus, sagedasti paastumistes, külmas ja alastiolekus;
28peale muude asjade igapäevane rahva kokkuvool, mure kõigi koguduste eest.
29Kes on nõder, ja mina ei peaks jääma nõdraks? Kes pahandab, ja minu hing ei peaks süttima?
30Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtrusest!
31Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Kes on igavesti kiidetud, teab, et ma ei valeta.
32Damaskuses valvas kuningas Aretase pealik damasklaste linna ja tahtis mind kinni võtta,
33ja mind lasti aknaaugust korviga üle müüri alla ja nõnda ma pääsesin tema käest.