1Ent ma juhin teie tähelepanu Evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu võtsite ja milles ka püsite
2ning milles te ka õndsaks saate - kui te peate seda kinni nende sõnadega, millega mina teile seda kuulutasin - olgu siis, et asjata saite usklikuks.
3Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi
4ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi
5ja et Ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele.
6Pärast Ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama;
7pärast seda Ta ilmus Jakoobusele, siis kõigile Apostlitele;
8aga pärast kõike Ta ilmus ka minule kui äbarikule.
9Sest mina olen Apostlite seast kõige väiksem, kes ei ole väärt, et mind Apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust.
10Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.
11Olgu nüüd mina või olgu nemad, nõnda me kuulutame ja nõnda olete saanud usklikuks.
12Aga kui Kristusest kuulutatakse, et Ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist?
13Aga kui ei ole surnute ülestõusmist, siis ei ole ka Kristus üles äratatud.
14Ent kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk;
15ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et Ta on üles äratanud Kristuse, Keda Tema pole äratanud, kui surnuid üles ei äratata.
16Sest kui surnuid ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud.
17Aga kui Kristust ei ole äratatud, siis on teie usk tühine ja te olete alles oma pattude sees.
18Siis on ka need, kes Kristuse sees on läinud hingama, hukka saanud.
19Kui meie selles elus oleme lootnud ainult Kristuse peale, siis me oleme kõigist inimestest kõige armetumad.
20Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama.
21Sest kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.
22Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses,
23aga igaüks oma järjekorras: esimesena Kristus, selle järel Kristuse Omad Tema tulemises;
24siis tuleb ots, kui Ta annab Riigi Jumala ja Isa kätte pärast seda, kui Ta on hävitanud kõik valitsuse ja kõik meelevalla ja võimu.
25Sest Tema peab valitsema, kuni Ta on pannud kõik vaenlased Tema jalge alla.
26Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!
27Sest "ta on kõik alistanud Tema jalge alla!" Kui Ta aga ütleb, et kõik on alistatud Tema alla, siis on avalik, et ei ole alistatud See, Kes kõik Temale alistas.
28Aga kui kõik Temale on alistatud, siis peab ka Poeg Ise alistatama Sellele, Kes kõik Temale on alistanud, et Jumal oleks kõik kõigis.
29Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?
30Ja mispärast oleme meiegi hädaohus igal hetkel?
31Iga päev ma olen surmasuus, nii tõesti kui teie, vennad, olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
32Kui ma inimeste kombel olen Efesoses võidelnud metsalistega, siis mis kasu on mul sellest? Kui surnuid ei äratata, siis "söögem ja joogem, sest homme me sureme!"
33Ärge eksige! "Kurjad kõned rikkuda võivad kombeid häid!"
34Kainestuge õieti ja ärge tehke pattu; sest mõned ei tea midagi Jumalast; seda ma ütlen teile häbiks.
35Aga mõni küsib: "Kuidas surnud ärkavad üles? Ja millise ihuga nad tulevad?"
36Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure.
37Ja mida sa külvad, sa ei külva selle ihuna, mis peab tõusma, vaid paljast iva, olgu nisuiva või mis tahes iva.
38Aga Jumal annab temale ihu, millise tahab, ja igale seemnele tema oma ihu.
39Kõik liha ei ole sama liha, vaid ise on inimeste liha ja ise veiste liha ja ise lindude ja ise kalade liha;
40ja on taevalikke ihusid ja maiseid ihusid; aga teistsugune on taevalike auhiilgus ja teistsugune maiste auhiilgus.
41Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus; sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.
42Nõnda on ka surnute ülestõusmine. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles;